1. TSÜTOLOOGIA AJALOOST Koostas Kersti Veskimets Tsütoloogia on teadus rakkude ehitusest ja talitlusest.

2. R.Hook 1665.a. nägi esimesena rakku valgusmikroskoobiga. http://commons.wikimedia.org/wiki/Robert_Hooke

3. A.von Leeuwenhoek 17.saj.- esimene tsütoloog? 300 X suurendav mikroskoop Nägi ripsloomi, vereliblesid, vere liikumist kapillaarides, vöötlihasrakke, baktereid. http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Leeuwenhoek_Microscope.png

4. Antoni van Leeuwenhoek teatas 1683.a., et hambakatu sees on palju väikesi, elavaid, üsna liikuvaid pisiolendeid - animalculeid Ei käinud ülikoolis ega kirjutanud oma elu jooksul ühtki raamatut. Riidekaupmees. Oma kõige tähtsamat läätsede ettevalmistamise saladust ta ei pannudki kusagile kirja, teatades, et jätab selle vaid enese teada. Sellepärast ei suutnud pärast tema surma keegi analoogilisi mikroskoope valmistada. Alles 1957 selgus, et kui poleerimise asemel klaasikihid kokku sulatada, saadakse samasugune tulemus. 9 on veel säilinud. http://www.partsofmicroscope.net/microscope

5. 1831. avastati rakutuum. M. J.Schleiden jõudis järeldusele, et kõik taimed on rakulise ehitusega T. Schwann jõudis järeldusele, et kõik loomad on rakulise ehitusega 1839.a. postuleerisid: KÕIK TAIMED JA LOOMAD ON RAKULISE EHITUSEGA. (Tsütoloogia põhitõde)

6. Matthias Jacob Schleiden (1804-1884 ) oli saksa botaanik. Tegi kindlaks, et taimede mitmesugused osad koosnevad rakkudest. Teda peetakse üheks rakuteooria rajajaks koos Theodor Schwanniga. Ta sai aru ka rakutuuma tähtsusest ning aimas rakkude jagunemise tähtsust. Schleiden oli ka üks esimesi saksa botaanikuid, kes aktsepteeris Charles Darwini evolutsiooniteooriatCharles Darwinievolutsiooniteooriat Aastal 1863 võttis Schleiden vastu kutse Tartu ülikooli, kus talle pakuti esimest taimekeemia õppetooli. Arusaamatuste ja tülide tõttu kirikuga pidi ta 1864 Dresdenisse tagasi pöörduma.1863Tartu ülikooli Paksu verd tekitasid Schleideni loengud darvinismist. http://e-ducation.net/scientists/w010.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Matthias_Jacob_Schleiden LISAMATERJAL

7. Rudolf Virchov Saksa päritolu teadlane sõnastas 1858.a. ühe tsütoloogia põhiseisukoha: “ Iga uus rakk saab alguse olemas- olevast rakust selle jagunemise teel.” Vaata rakujagunemist: http://www.cellsalive.com/mitosis.htm http://www.cellsalive.com/mitosis.htm

8. Karl Ernst von Baer 1792 - 1876 Avastas imetaja munaraku ja viljastumise. Rajas: embrüoloogia, võrdleva anatoomia ja ökoloogia. Koostas evolutsioonipuu, oli antropoloog, meteoroloog, geograaf, kartograaf, etnograaf. Eestis, Königsbergis, Peterburis, Tartu Ülikoolis http://www.sp.uconn.edu/~bi107vc / images/cell/sperm+egg.JPG http://8e.devbio.com/images /ch01/Von_Baer.jpg

9. Embrüonaalse arengu võrdlus "Baeri embrüod". Millise järelduse võib siin teha? Darwin ja Baer? http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/5/53/Baer_embryos.png

10. Sündis Piibe mõisas Tema esivanemad olid pärit Saksamaalt. Pärinud rüütlitiitli, täielik nimi Karl Ernst Ritter von Baer, Edler von Huthorn. Baer õppis 1807–1810 Tallinna Toomkoolis ja seejärel 1810– 1814 Tartu Ülikoolis arstiteadust ning jätkas haridusteed Berliinis, Viinis ja Würzburgis. 1821. aastal asus ta korralise professori kohale Königsbergi Ülikoolis. 1826. aastal valiti ta TÜ füsioloogia, semiootika ja patoloogia professoriks, kuid Baer ei võtnud seda kohta vastu. 1834. aastal asus Baer Peterburi; samal aastal valiti ta Peterburi Teaduste Akadeemia liikmeks. Ta oli Vene Geograafia Seltsi asutaja ja selle esimene president, samuti Vene Entomoloogia Ühingu asutajaliige. Suure Siberi ekspeditsiooni projekti koostaja, igikeltsa levikuala kindlaksmääraja ning esimese kalakaitse seaduse looja Venemaal ja Baer-Babinet` seaduse üks loojaid. Viimased eluaastad (1867–1876) elas Baer Tartus, olles seal Eesti Loodusuurijate Seltsi esimees. Baer on maetud Raadi kalmistule Tartus. Tartu Toomemäel asub Baeri mälestuskuju. http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Ernst_von_Baer LISAMATERJAL

11. "Eestlaste endeemilistest haigustest" - doktoritöö, milles ta peab eestlastele omaste (endeemiliste) haiguste peamisteks põhjusteks viletsat elu, harimatust ja laiskust. Tekstinäide: "Pärast sügistöid polegi eestlastel miskit muud teha, kui pimedatel talveõhtutel end kurguauguni rasvast sealiha, mooritud hapukapsaid, musta leiba ning muud raskestiseeditavat kraami täis vitsutada, pääle üliohtrasti põletatud viina ja kanget koduõlut juua, pärast seda ent ühetoonilist laulujoru venitada ja veidramoelist jõnktantsu tammuda." Miks on K.E.Baer siiski vaid kahekroonilisel rahatähel? http://et.wikipedia.org/wiki/Eestlaste_endeemilistest_haigustest LISAMATERJAL

12. Kolmas tsütoloogia põhitõde: RAKKUDE EHITUS JA TALITLUS ON VASTATIKUSES KOOSKÕLAS Selgitavad näited: neuronil on pikad jätked, selleks, et... http://scienceblogs.com/purepedantry/upload/2006/07/neuron.JPG

13. Punaste vererakkude e. erütrotsüütide ülesanne on... alveool hemoglobiin Erütrotsüüdid on lapikud, et kapillaaridest läbi "pugeda" ja paremini hapnikku ära anda. http://singularityhub.com/wp-content/uploads/2008/08/red-blood-cells.bmp

14. Lihasrakud saavad kontraheeruda, sest... http://www.youtube.com/watch?v=EdHzKYDxrKc&NR=1 http://www.cytochemistry.net/microanatomy/muscle/smooth1.jpg Vaata muskli tööd:

15. Rasvarakkude ülesanne on... http://static.howstuffworks.com/gif/adam/images/en/lipocytes-fat-cells-picture.jpg

16. Makrofaag – saab püüda “vaenlasi”, sest ta saab muuta oma kuju http://home.comcast.net/~ngreer08/macrophage.jpg

17. Puidurakkudel on tugevad kestad et… http://home.comcast.net/~ngreer08/macrophage.jpg

18. Valgusmikroskoop suurendab kuni 1300 korda Bioloogiline mikroskoop http://upload.ecvv.com/upload/Product/200801/20054414283412151031_Biological_Mic roscope_XSZ_PW150.jpg http://www.geekalerts.com/u/konus-usb-microscope.jpg Tsütoloogi töövahendid

19. Elektronmikroskoop (transmissioon) suurendab 200 000 korda. Mikrotoomiga lõigatakse materjalist üliõhukesed lõigud preparaadiks http://ncem.lbl.gov/images/CM300.jpghttp://mkdmedical.com/microtom.jpg

20. Skaneeriv elektronmikroskoop suurendab 100 000 korda http://img.directindustry.com/imag es_di/photo-g/schottky-emission- scanning-electron-microscope- sesem-237074.jpg http://blog.christianitytoday.com/images/ upload/2009/05/SEM_blood_cells.jpg

21. Rakkude mitmekesisus Rakke on väga erineva suuruse, kuju, ehituse ja ülesannetega. Inimesel on ligikaudu 200 erinevat tüüpi rakke. Inimese kehas on ligikaudu 10 14 rakku. Mõnel organismil on väga kindel arv rakke, nagu näiteks 1 mm- pikkusel ussikesel Caenorhabditis elegans

22. Kõiki rakke jaotatakse kaheks erinevaks tüübiks: 1. EELTUUMSED e. prokarüootsed on ainult bakterid, neil puudub tuum ja keerukad organellid 2. PÄRISTUUMSED e. eukarüootsed on kõik taime-, looma-, seenerakud.

24. Eeltuumne rakk - bakterirakk http://www.health-choices-for-life.com/images/bacteria_cell.jpg

25. Prokarüootne rakk on väga väike Makrofaag võitleb bakteritega (rohelised) http://www.karlloren.com/images/96500b.jpg

26. Kui suured on rakud? Suurim rakk on jaanalinnu muna rebu. Väikseim on teatud bakteri (mükoplasma) rakk. Pikimad rakud on vöötlihasrakud. Apelsini lõigu võid harutada rakkudeks. Vaata rakkude suurust: http://www.cellsalive.com/howbig.htm http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/4e/Pomelo_Open_02.jpg