1. Rahvusvaheline turundus

2. Rahvusvaheline turundus on meetmete kogum, millega tootja pakub oma kaupa kindlasse majanduslikku, poliitilisse, seadusandlikku, kultuurilisse ja tehnoloogilisse keskkonda tarbijate vajaduste rahuldamiseks.

3. Miks üldse minnakse välisturule? Kodumaine konkurents on tihe (ei jätku turgu). Tehnoloogia kiire areng (toodete arendamine). Toodete elutsüklid lühenevad (küpsusfaas).

4. Rahvusvahelist turundust analüüsitakse lähtudes: 1) väliskeskkonnast: erineva arengutasemega riikide lõikes, 2) tegevusalast: tooted/teenused, hinnakujundamine, turustuskanalid, toetusmeetmed.

5. 3) sisenemismeetodist: eksport, lepinguline sisenemine investeerimine.

6. Rahvusvahelise ja siseriikliku turunduse erinevused Kodumaine 1. Üks keel, rahvus, kultuuri. 2. Turg on ühtlane. 3. Info- kättesaadav. 4. Pol.teg.ebaolulised. 5. Valitsus ei sekku äri- otsustesse. Rahvusvaheline Mitu keelt, rahvust, kultuuri. Turud on erinevad. Info kogum. raske. Poliitil.tegurid olulised. Valitsus mõjutab äriot- suseid.

7. 6. Üksikfirma mõju riigi- majandusele. 7. Rahvuslus soodustab 8. Ärikeskkond-stabiilne 9. Rahanduskliima üht- lane. 10.Valuuta on ühtne. 11.Äritegemise reeglid arusaadavad Suurte firmade mõju tervele regioonile. Rahvuslus takistab. Ärikeskkond –ebakindel Rahanduskliima-mitme- kesine. Valuutad erinevad. Äritegemise reegl. muu- tuvad, ebaselged.

8. 12. Juhtkond on tervik- jagab vastutust ja kontrollib finantse. Juhtkond on autonoom-ne, ei tunne ega kont-rolli eelarvet.

9. Rahvusvahelise turunduse arengutegurid Maksusoodustused Suhteline välis- kaubanduseelis Toote elutsükli faas Rahvusvahelise turunduse kasv Majanduslikud ja demogr. trendid Koduturu konkurents

10. Rahvusvahelise turunduse keskkond Poliitiline keskkond Tehnoloogiline keskkond Seadusandlik keskkond Majanduslik keskkondKultuuriline keskkond Rahvusvahelise turunduse otsused

11. 1.Majanduslik keskkond Elatustase Majanduse kogutoodang Raha stabiilsus Majanduse arengutase

12. Elatustase Elatustase näitab elukvaliteeti, aineliste vajaduste rahuldamise taset. Näitajatena kasutatakse keskmist reaaltulu ühe inimese kohta, toidu- ja tööstuskaupade tarbimist, korteriolusid, sotsiaalset ja kultuurilist teenindamist, töö-taja keskmist tööaega eluks vajamineva muretsemiseks jne.

13. Majanduse kogutoodang SKP – sisemajanduse koguprodukt – mingi ajavahemiku jooksul kindlates terri- toriaalsetes piirides toodetud hüviste turuväärtus. RKP – rahvuslik koguprodukt – antud riigi kodanike ja ettevõtete majandusliku tegevuse tulemused, vaatamata sellele, kus tootmine aset leiab.

14. RKP = SKP + ekspordi-impordi saldo Kasutatakse tavaliselt: 1) GNP(RKP) tervikuna 2) GNP elaniku kohta

15. Raha stabiilsus Välisvaluuta suur kõikumine koduvaluuta suhtes mõjutab oluliselt käivet ja kasumit. Välisvaluuta odavnemine, kallinemine. Mõju hindadele, ekspordile, majanduse arengule.

16. Majanduse arengutase M.Porteri 4 majanduse arengustaadiumit: 1. Teguristaadium – eelised ammutatakse loodusvarade või odava tööjõu olemasolust. (suhteline eelis) 2. Investeerimisstaadium – eelised on rajatud firmade võimele investeerida ajakohastesse tootmisrajatistesse.

17. 3. Innovatsioonistaadium – tänu sissetulekute ja haridustaseme kasvule arenevad maailmaklassiga tugiharud.Määravaks on oskustest ja tehnoloogiatasemest tulenev tootlikkus.(kokureeriv eelis) 4. Rikkusestaadium – tähelepanu rohkem positsiooni hoidmisel kui tugevdamisel.

18. Turundusmeetmestikud – vastavalt arengutasemele Toode – sissetulekute tase, toodete iseloom Hind – sissetulekud, konkurentide hinnad Jaotus – turustusk. pikkus, kes on vahend. Toetus – infokanalite levik, millised üldse on Riikide külgetõmbejõud sõltub ka infrastruk- tuurist – energiasüsteem, transport, side

19. 2.Poliitiline keskkond Poliitiline keskkond tähendab riigisiseseid ja rahvusvahelisi poliitilisi faktoreid, mis mõjutavad firma turundustegevust. 1. siseriigi poliitiline keskkond 2. rahvusvaheline poliitiline keskkond 3. sihtriigi poliitiline keskkond

20. Valitsuse majandusroll Riikliku suveräänsuse säilitamine Riikliku julgeoleku tagamine Riikliku prestiiži tõstmine Majandusliku heaolu parandamine

21. Valitsuse mõju Riigi osalus Riik majanduse reguleerijana Riigi kontrollivõimalused –konfiskeerimine, sundvõõrandamine, kodustamine (keelud, kvoodid, hinnakontroll, valuutakontroll)

22. Kodustamine Kodustamine – süstemaatiline protsess, kes riik piirab ja kontrollib välifirmasid: 1. Osaleb kapitali ülevõtmises väisriigi firmalt 2. Riigi kodanike edutamine välisfirma juhtkonda 3. Elanikkonna huvide arvestamine otsuste langetamisel (vesi, elekter)

23. 4. Kohaliku toodangu eelistamine imporditavale 5. Eksporditariifide kehtestamine

24. Vabakaubandus või protektsionism Vabakaubanduse eelised Protektsionismi takistav mõju majanduse arengule

25. Piirangud kauplemises 1. Toll (tariif) – maks, mida makstakse piiri ületamisel, et piirata mingi kauba sissevedu (5-67%) 2. Kvoot – limiit, (koguseline piirang) mida võib sisse vedada. 3. Boikott – keeldumine mingi riigi toodetest, et kaitsta oma tooteid, sageli karistav funktsioon 4. Embargo – keeld välja vedada mingilt maalt või sisse vedada mingile maale kaupu. Võib kaasneda ka laevade arrestimine jne.

26. Poliitiline stabiilsus Poliitiline stabiilsus on eriti oluline Ebastabiilsust suurendavad: 1. Riigikorra muutuste sagedus 2. Riigikorra muutuste vägivaldsus 3. Vägivallaaktide esinemine, meeleavaldused, tööseisakud jne. 4. Elanike suur varanduslik ebavõrdsus 5. Riigisisesed kultuurilised, keelelised, usulised erinevused

27. Ideoloogia Ideoloogia on vaadete ja ideede süsteem. Turunduse roll Väliturule minnes. 1. Tuleb loobuda koduriigi ideoloogiast 2. Tunnistada sihtriigi poliitilisi tõekspidamisi

28. Natsionalism Natsionalism – samast rahvusest inimeste kokkukuuluvustunne, mis taotleb rahvuse säilitamist ja põlistamist. Patriotism –positiivne Šovinism - negatiivne

29. Rahvusvahelised suhted Konkreetse välisriigi suhted firma kodumaaga Välisriigi suhted teiste riikidega Koduriigi kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse

30. Poliitilise keskkonna hindamine Uuritakse siseriiklikku stabiilsust, välispoliitilisi konflikte, majanduslikku olukorda. Välimised faktorid: firma kodumaa suhted välisriigiga, toote olulisus, tegevuse ulatus ja asukoht, firma nähtavus, poliitiline situatsioon. Sisemised faktorid: firma käitumine, koostöö välisriigiga, tegevuse vastavus tavadele, filiaali sõltuvus emaettevõttest.

31. Olulised küsimused Kas toode kui strateegiline pakkumine on olnud poliitiliste debattide teemaks? Kas toode on määrav tooraine mõnele tööstusharule (tsement, teras)? Kas toode on poliitiliselt või sotsiaalselt tundlik (toiduained, ravimid)? Kas tootel on riigikaitseline tähtsus?

32. 3.Seadusandlik keskkond Kuigi turundusröötaja ei ole jurist, tuleks teada: 1) missugused seadused on rangelt kohustuslikud, 2) missuguste reeglite täitmist jälgitakse rangelt, 3) missuguseid norme kontrollitakse juhuslikult, 4) missusgune on otsuste tagapõhi.

33. Kaks põhilist õigussüsteemi Tavaõigus – õiguse allikaks on pretsedendi (juhtumi) puhul tehtud otsus. Nii on alati sellel juhul talitatud. (Ingl.,USA,Kanada). Koodeksiõigus – aluseks Rooma õigus. Baseerub kirjutatud seadustel ja õigusnor- midel. Jaguneb tsiviil-, kriminaal-, äriõigu- seks jne. On võimalikud erinevad tõlgen- dused. Kasut. enamikes riikides.

34. Koodeksiõiguse kaks rühma Romaani rühm – Prantsusmaa, Belgia, Luksemburg, Monako jne. Germaani rühm – Saksamaa, Austria, Šveits, Türgi, Kreeka, Itaalia, Jaapan jne. Soome, Rootsi, Norra,Taani, Island – kuuluvad omakorda kokku. Eesti õigussüsteem on kõige sarnasem germaani (saksa) rühmale.

35. Kõige probleemsemad valdkonnad äriõiguses Konkurentide salalepped (kartelli kokku- lepped) Vahendajate lepingute tühistamine Toote kvaliteet ja selle kontrollimine Autoriõigus (patendid, litsensid, kaubamär- gid, nende õiguste kaitse) Hinnakontroll Garantiitõendid

36. Vaidluste lahendamine Vaidlused leiavad aset põhiliselt: 1) valitsuste vahel, 2) firma ja valitsuse vahel, 3) firmade vahel. Haagi Rahvusvaheline Kohus, ÜRO Rah- vusvah.Kohus UNCITRAL–Intern.Trade Law Comission Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraaži-kohus.

37. Väliskaubanduslikud kitsendused 1. Tollid – kodumaise tootmise kaitseks vä- liskonkurentsi eest, tulu saamiseks riigile a) väärtuseline tollimaks – kindel% impordi-tava kauba hinnast (10%) b) kindel tollimaks – kaubaühikule kehtestatud, ei sõltu hinnast c) kombineeritud – tasutakse nii väärtuseline kui ka kindel tollimaks d) liikuv tollimaks – muude teguritega seotud

38. 2. Kvoot – koguseline piirang, millest rohkem ei tohi sisse vedada, ülenormi kogused maksustatakse kõrgemalt. 3.Embargo – riigivõimu keeld vedada välja mingile maale või vedada sisse mingilt maalt kaupu, valuutat jne.(vara arrestim.) 4. Boikott – poliitil.ja maj. võitlus üksikisiku, organisats. või riigiga. Täielik või osaline teatud kaupade ostmisest keeldumine.

39. WTO – World Trade Organisation 1994.a. novembris Uruguay voorul otsustati 7 aastat kestnud läbirääkimiste tulemusena otsustati luua WTO. 1. jaan. 1995.a. hakkas WTO kehtima

40. WTO eesmärgid GATTi Uruguay vooru tulemuste elluviimine Kohtufunktsiooni täitmine rahvusvahelises kaubanduses s.h. ka intellektuaalse omandi kaitsega seotud Rahvusvaheliste vaidluste lahendamise protsessi haldamine Majanduspoliitiliste ülevaadete koostamine Koostöö IMF-i ja WP-ga.

41. WTO kõrgeim organ Ministrite Konverents – 1 kord kahe aasta jooksul. Selle alluvuses töötavad: 1. Kaubandus-ja arengukomitee 2. Maksebilansipiirangute komitee 3. Eelarve-,finants- ja halduskomitee

42. Ministrite Konverentsi vaheaegadel täidab tema volitusi Peanõukogu, mille koosseisus tegutsevad: 1. Kaupade Nõukogu 2. Teenuste Nõukogu 3. Intellektuaalse Omandi Kaitse Nõukogu

43. WTO otsused langetatakse konsensuse alusel. Ühele WTO liikmele teise poolt antud soodustused laienevad kõigile WTO liikmetele (v.a. vabakaubanduslepingud)

44. GATT-i liikmed saavad automaatselt WTO liikmeteks, kui ratifitseerivad lepingu(8.dets.1994.a.) 2 aasta jooksul. Teiste riikide liitumise peab heaks kiitma 2/3 WTO liikmetest. Kõik WTO lepingud on kõikidele liikmetele kohustuslikud.

45. WTO ja Eesti Eesti esitas avalduse GATT-i liikmeks asumiseks 1994.a.märtsis. Eesti võeti WTO liikmeks 13.nov. 1999.a. 136. riigina.

46. Šveitsi valem Kõrgemaid tolle alandada rohkem kui madalamaid, s.t. ühtlustada. Tollide alandamise koefitsendid: 1. Arenenud riikidele 2. Arengumaadele

47. Erinevad huvid G8 – USA, Kanada, Jaapan, Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Venemaa G20 – Argentiina, Brasiilia, Mehhiko, Hiina, India, Indoneesia, Austraalia, USA, Kanada, Jaapan, Lõuna-Korea, Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Saudi Araabia, Türgi, Venemaa(R), Lõuna-Aafrika, EL (ülejäänud riigid)

48. G7 – USA, Kanada, Suurbritannia, Saksamaa Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan + Venemaa G5 – Hiina, India, Brasiilia, Mehhiko, Lõuna- Aafrika Vabariik G14 = (L´Aquila kohtumine) G8+G5+Egiptus 14 riiki – 80% maailma majandusest

49. G24 – 3 regiooni: Aafrika, Ladina Ameerika, Aasia Aafrika: Alžeeria, Cote d´Ivoire, Egiptus,Etioo- pia, Gabon, Gaana, Nigeeria, LAV, Kongo L-Am. – Argentiina, Brasiilia, Kolumbia, Gua- temala, Mehhiko, Peruu, Trinidad ja Tobago, Venetsuela Aasia – India, Iraan, Liibanon, Pakistan, Filipiinid, Sri Lanka, Süüria

50. Euroopa Liit Kaotada omavahelised tollid. Kehtestsda tollid teiste riikide suhtes. Tagada liikmesriikide inimeste, toodete, teenuste vaba liikumine. Kooskõlastada liikmete majanduspoliitika. Leida võimalusi omavahelise konkurentsi vältimiseks. Ühtlustada seadusandlust. Rajada Euroopa sotsiaalfond ja reguleerida tööturgu Asutada Euroopa Investeerimispank Arendada kaubavahetust

51. EL ajaloost 1951 – Euroopa Söe-ja Terasekoondis 1957 – Euroopa Mjandusühendus(6 riiki) 1967 – Euroopa Ühendus 1992 – Maastrichti leping –Euroopa Liit 1995 – Austria, Rootsi, Soome 2004 – 8 Ida-Euroopa riiki +Malta, Küpros 2007 – Bulgaaria, Rumeenia Liitumisläbirääkimised jätkuvad (Balkan)

52. Huvitavaid fakte EL-i ajaloost 1951 – Saks., Prants.,Itaalia, Belgia,Holl.,Lux 1961 – Suurb.,Iirimaa, Taani – ei võetud 1967 – eelm.+Norra – ei võetud (de Caulle) 1973 – Suurb.,Iirimaa, Taani, (Norra-ise ei) 1981 –Kreeka 1985 – Gröönimaa astus välja(oli Taaniga) 1986 – Portugal, Hispaania (9 aastat) 1987 – Türgi esitas palve 1990 – Küpros ja Malta (1997 võtsid tagasi)

53. 1995 –Austria, Rootsi, Soome (Norra – ise ei) 1994-1996 – Ungari,Sloveenia,Tšehhi,Poola, Slovakkia,Eesti,Läti,Leedu,Bulgaaria, Ru- meenia – esitasid palve 2004 – 10 riiki 2007 – Bulgaaria, Rumeenia

54. Maastrichti kriteeriumid Valitsuse eelarve puudujääk < kui 3% SKP Valitsussekt.võlg- < kui 60% SKP-st Riigi infl. määr ei ületa rohkem kui 1,5 protsendipunkti 3 kõige madalama inf. liik-mesriigi keskmist Vähemalt kaks aastat osalust vahetuskursi mehhanismis Pikaajaline intr. määr ei tohi ületada rohkem kui 2 prots.punkti kolme kõige parema riigi keskm.

55. Šengeni viisaruum 1985.a.- Belgia, Holland, Luksemburg, Prantsusmaa, Saksamaa Hiljem ühinesid – Portugal, Hispaania, Kreeka, Austria, Island, Norra, Rootsi, Taani, Soome. 2007.a. 21.dets. – Eesti, Läti, Leedu, Poola, Malta, Sloveenia, Tšehhi, Slovakkia, Ungari 2008.a. 12.dets. Šveits (25). Ei kuulu Suurbr., Iirimaa, Küpros, Bulgaaria, Rumeenia

56. 4.Kultuuriline keskkond Sotsiaalne struktuur Haridus Religioon Kommunikatsioon Esteetika Väärtushinnangud Ärikultuur

57. Olulisemad kultuurilised barjäärid Toode –tarbijate maitsed ja harjumused Hind – hinnakujunduse omapära Turustus – ostude sooritamise omapära Toetus – keelelised erinevused Kultuur – teadmiste, väärtuste, käitumisnormi- de, mõtlemistüüpide, uskumuste jne. kogum

58. Valeotsuste vältimiseks: Tuleks tundmaõppida kultuurilistkeskkonda Peaks turundust kohandama vastavalt kultuuriliste nõudmiste muutumisele Tuleks kaasata välismaiseid eksperte Tuleks palgata juhtideks ja spetsialistideks kohalikke

59. Sotsiaalne struktuur Ühiskonnaliikmete jaotumine sotsiaalsetesse ja demograafilistesse gruppidesse, nende olemus, suurus, suhted Ühiskonnaelu jagunemine tegevusaladeks

60. Haridustase mõjutab Kaupade tarbimist (tehnikatooted) Kohalike töötajate kvaliteeti Reklaamivahendite kvaliteeti ja sobivust

61. Haridustaset arvestades tuleb Kujundada reklaamisõnumid, pakendisildid Arvestada naiste ja meeste erinevat har.taset Korraldada turundusuuringuid Kohandada toodete keerukad juhised Arvestada, et reklaamiagentuuride töö kvaliteet sõltub haridustasemest

62. Religioon Animism Judaism Budism Hinduism Islam Kristlus Sintoism Taoism,konfutsianism

63. Kommunikatsioon Verbaalne kommunikatsioon (keel). Probleeme kõige rohkem valdkondades, nagu: kaubamärk, pakend, reklaam, isiklik müük, läbirääkimised, turundusuuringud Mitteverbaalne kommunikatsioon Kõrge ja madala kontekstiga kultuurid

64. Kõrge kontekstiga kultuuris: Inimeste vahelised suhted olulised Juhindutakse rohkem intuitsioonist ja tunne- test kui loogikast ja faktidest Otsustavad pigem grupid kui indiviidid Suhtlemine on kaudne- ei räägita konkr.ärist Kontekst (kehakeel, olustik, situatsioon jne.) on olulisem kui sõnad

65. Madala kontekstiga kultuuris: Inimesed hindavad individualismi Otsused tehakse faktidele tuginedes Suhtlemine on otsene – räägitakse asjast Tähelepanu on sõnadel ja nende tähendusel (juriidilised nüansid) mitte kontekstil Isiklikud suhted on vähem olulised kui eesmärgi saavutamine

66. Esteetika Muusikaline maitse Värvid Margitunnuste valik

67. Väärtushinnangud 1. Ühiskondlikud väärtushinnangud Individuaalsus - kollektiivsus Romantika Täiskasvanu – laps Naine – mees Võitlus – koostöö Noor – vana

68. 2. Keskkondlikud väärtushinnangud Ühiskondlik positsioon Puhtus Traditsioonid – uuendused Riskivalmidus Probleemide lahendamine

69. 3. Isiksuslikud väärtushinnangud Aktiivsus – passiivsus Töö – puhkus Huumor – tõsidus Erootika

70. Ärikultuur Tavad Läbirääkimised Ärieetika

71. Otsuste liigid Kõrgema juhtkonna otsused Detsentraliseeritud otsused Komisjoni otsused

72. Tavad Kohustuslikud äritavad Neutraalsed äritavad

73. Läbirääkimised Kontakti kindlustamine Seisukoha võtmine Kaalumine, arendamine, veenmine Kohandumine, nõustumine

74. Käitumistavadelt jaotatakse inimesed Lineaaraktiivsed – räägivad poole ajast Multiaktiivsed – teistele eriti sõna ei anna Reaktiivsed – enamiku ajast kuulavad

75. 5.Tehnoloogiline keskkond Toote säilitamine Elektrienergia Mõõtühikud Tööolud Keskkonnanõuded

76. Rahvusvahelisele turule sisenemise meetodid Eksport – kaudne otsene vahetu Lepinguline sisenemine – litsents frantsiis Investeerimise kaudu turule sisenemine ühisfirma tütarfirma: 1) pikaajaline investeering 2) olemasoleva firma ost või uue rajamine

77. Eksport, kaudne eksport Ekspordi kaudu turule sisenemine – sihtriiki müüakse toodet. Kaudne eksport – kauba müük toimub läbi eksportööri kodumaal asuva vahendaja. Kasutajad Eelis – kiire professionaalne sisenemine Puudus – toote valmistaja side turuga jääb nõrgaks

78. Otsene eksport Otsene eksport – kasutatakse sihtturul alaliselt tegutseva vahendaja abi. Vahendajad: 1) Maakler 2) Kommertsagent 3) Komisjonär 4) Distribuutor (jaotaja), edasimüüja

79. Vahetu eksport Vahetu eksport – vahendajaid ei kasutata Kaks võimalust: 1) Kauba müük otse lõpptarbijale 2) Turustamine filiaali või tütarettevõtte kaudu Eelis – teave turust, trendidest, konkurentidest, konkur. toodetest – kasvab müügimaht Puudus – suured kulutused filiaali või tütarette- võtte loomiseks

80. Lepinguline sisenemine turule Lepinguline sisenemine – sihtriiki müüakse toote valmistamiseks vajalikke oskusi ja õigusi ning toote valmistamine toimub sihttriigis. Ettevõte lubab üle kanda tehnoloogia, oskus- teabe, juhtimisstruktuuri, tööstusomandi kasutusõigused jne. sihtriigi firmale. Toote asemel müüakse sihtriiki toote valmista- miseks vajalikke oskusi või õigusi.

81. Litsents Ettevõte müüb välismaale õiguse kasutada tema firmamärki, patenti, kindlat tootmis- protsessi või autoriõigust. Litsentse väljastatakse küllaltki pikaks ajaks, kasutamiseks, kas ühe või mitme riigi territooriumil.

82. Litsentsimise põhjused e/v soovib täiendavaid sissetulekuid tehno- loogia kasutamisest, mis on kodumaal vana- nenud e/v soovib vastukaubaks saada välisfirmadelt teadusallüksuste töö tulemusi (vastastikune litsentsimine) et kaitsta oma kaubamärki järeletegemise eest et garanteerida oma juriidiline õigus patenti- dele ja kaubamärkidele

83. Litsentsimise ohud Litsentsi ostjatest saavad uued tugevad konkurendid Litsenstsi omandanud ettevõtteid on raske kontrollida Suhteliselt väike tulu läbimüügist Litsentside müümine toimub põhiliselt töös- tuslikult arenenud riikide ettevõtete vahel

84. Frantsiis Lisaks litsentsimise käigus ülekantavatele õigustele, kantakse üle ka tootmise organi- satsioon, turundussüsteemi ja juhtimissüs- teemi korraldus. Tootmissüsteemi rakendamiseks peavad olema tingimused – kvaliteet ja kvantiteet. Sobib kui e/v –l ei ole piisavalt vaba kapitali või on sihtturg poliitiliselt ebastabiilne

85. Eelised: 1) Ei ole vaja tegeleda tööjõu probleemidega 2) Saab reklaamida oma kaupa kui kodumaist 3) Lepingu katkestamine on odavam kui oma tehase sulgemine 4) Saab säästa ekspordikulude arvelt 5) Maksud võivad olla väiksemad kui kodus Probleem – kvaliteedi kontroll. Suurem osa tuludest läheb välispartnerile.

86. Investeerimine Investeerimise kaudu turule sisenemine – toote valmistamine toimub sihtriigis, kusjuures turule siseneja on võtnud endale ühel või teisel kujul tootja rolli. Ühisfirma – 25%-75% Eelised: 1) Suurem kontroll turunduse ja tootmise üle 2) Parem tagasiside kliendilt 3) Suurem kogemus rahvusvah. tur. alal.

87. Puudused: 1) Suurem investeerimisvajadus 2) Tunduvalt suurem risk Ühisfirma loomisel on oluline kohaliku partneri valik, aga ka kultuuriliste erinevuste ja ärikommete arvestamine Low- context culture – USA High- context culture - Jaapan

88. Tütarfirma – täielik kontroll firma tegevuse üle Tütarfirma: 1) Pikaajaline investeering (makromajanduslik) 2) Välisturule sisenemine ja seal läbi löömine (mikromajanduslik)

89. Makromajanduslik lähenemine Pikaajaline investeering - otsene invest. - portfelliinvest. Tootmisega tegeleva emafirma poolt loodav tütarfirma võib olla: müügitoetusfirma, vaheladu, müügifirma, ostufirma, tootearen- dusfirma, tehnoloogia ülekandmise firma, finantsfirma, holding-firma, koostetehas, tootmistehas.

90. Tütarfirma – juriidiliselt vormilt Harufirma – loodud kodumaa seaduste järgi Tütarfirma – loodud sihtturu seaduste järgi Omanduse seisukohalt: 1) Soolofirma – 100% emafirma omanduses 2) Ühisfirma – osal. emafirma, osal.kohalik 3) Segafirma – nii riigifirmad kui erafirmad

91. Eriti soolofirmade puhul eelised: 1) Kasum jääb firmasse 2) Ei teki probleeme koostööpartneritega Puudused: 1) Vajadus suurte investeeringute järele 2) Kvalifitseeritud tööjõu puudus koha peal 3) Seadusega ei ole lubatud 100% tütarfirmat

92. Mikromajanduslik lähenemine Olemasoleva firma ostmine Uue üksuse loomine Ostmise eelised: 1) Tootmise ja turustuse olemasolu võimaldab kohe tootmist alustada 2) Väljaõppinud personal 3) Hulgimüüjate võrk 4) Lihtne siseneda ka teistesse riikidesse

93. Uue üksuse loomist kasutatakse siis, kui piirkonnas ei leidu sobivat firmat, mida müüakse sobivatel tingimustel või keelab seda kohalik seadusandlus. Eelised: 1) Uusim tehnoloogia, masinad 2) Ei ole sõltuvust vanadest traditsioonidest 3) Kerge luua oma mainet

94. Rahvusvahelisele turule sisenemise meetodi valik (joonis) Rhvusvahelisele turule sisenemise valiku 3 reeglit

95. 3 reeglit Naiivne reegel Pragmaatiline reegel Strateegiline reegel

96. Naiivne reegel Ainult üks meetod sisenemiseks Ei arvestata turgude erinevusi ja sisenemis- meetodite erinevusi Kaks põhilist viga: 1) loobutakse ahvatlevatest sihtturgudest – see ainuke meetod ei sobi neile 2) meetod, mida kasutatakse ei sobi tegelikult neile turgudele – see ainuke on vale meetod

97. Pragmaatiline reegel Kogemuslik sisenemine – varem proovitud Kõige sagedamini on see eksportimine. Ainult siis, kui eksportimine ei sobi, kaalutakse teisi võimalusi. Eeliseks on suhteliselt väike risk ja kulude kokkuhoid, kuna ei raisata raha teiste võimaluste uurimiseks. Põhiline puudus – see ei pruugi olla parim meetod arvestades sihtriigi ja firma võimalusi

98. Strateegiline reegel Tehakse pidevalt alternatiivsete turule sise- nemise võimaluste võrdlusi ja seega parimaid otsuseid sisenemiseks. Meetodite võrdlemise aluseks on: 1) Kasum 2) Risk 3) Kasumivälised eesmärgid (müügimaht,turu suurus,kontroll, võimalus tagasi tulla jne.)

99. Strateegiad Turu segmentimisega seotud: 1) Kontsentreeritud strateegia 2) Diferentseeritud starteegia Turu laiendamine

100. Kontsentereerumine Keskendumine sarnase turuga riikidele Nõudluse stimuleerimine nendel turgudel Kulud on suhteliselt tagasihoidlikud

101. Diferentseerumine Erinevatele turgudele erinevad tooted Võimaldab järgida erinevat nõudlust Oluliselt kulukam

102. Turu laiendamine Ollakse nõus väikese osaga konkreetsel turul – ekspordi maht saadakse laienemisega paljudele turgudele Ei uurita tarbijaid lähemalt, ei segmendita turgu, vaid lähtutakse sellest, kas seda toodet turul on või ei ja võetakse paljudel turgudel oma osa Maailma turgu käsitletakse homogeense tervikuna - agregeerimine