1. Riigi raamatupidamise üldeeskiri
Eve Marima
Eve Marima

2. Teemad Üldeeskirja kehtivus ja aruandluse nõuded
Kontoplaani ja koodide kasutamine
Avaliku sektori siseste majandustehingute kajastamine
Saadud ja antud toetused
Tulude ja kulude kajastamine
finantsinvesteeringud
Eve Marima

3. Teemad(2) Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes
Nõuded ja tehtud ettemaksed
Avalikku sektorisse kuuluvaid äriühingud (nimetatakse üldeeskirjas tütarettevõtjateks)
Avaliku sektori üksuste olulise mõju all olevaid äriühingud (nimetatakse üldeeskirjas sidusettevõtjateks)
Eve Marima

4. Avaliku sektori aruandluse struktuur
Eve Marima

5. Riigi raamatupidamise üldeeskirja kehtivus
Riigiraamatupidamiskohustuslased – kehtiv kogu ulatuses (aastaaruande vorm, kontoplaan jne)
Riigiraamatupidamiskohustuslaste raamatupidamisüksuses – kehtiv peaaegu kogu ulatuses ( saldoandmikud, kontoplaan jne); ei pea koostama aastaaruannet
KOV ja tema allüksuses – saldoandmikud – kohustuslik; aastaaruande vorm ja kontoplaan – soovituslikud (allüksused ei pea koostama aastaaruannet)
AÕJI, SA, MTÜ – saldoandmikud – kohustuslik; aastaaruande vorm ja kontoplaan - vabatahtlikud
Tütar-ja sidusettevõtted – esitada 4 kuu jooksul majandusaasta lõppemisest majandusaasta aruanne
Eve Marima

6. Riigiraamatupidamist reguleerivad õigusaktid
Üldpõhimõtted – raamatupidamise seaduses
Täpsemad arvestuspõhimõtted – Raamatupidamise Toimkonna juhendites (ja rahvusvahelistes standardites IAS/IFRS, IPSAS)
Avaliku sektori spetsiifilised arvestuspõhimõtted, aruande vorm, kontoplaan, inventeerimis-ja kontrollipõhimõtted – riigi raamatupidamise üldeeskirjas
Raamatupidamiskohustuslase spetsiifiliste tehingute kajastamine, detailsed reeglid inventeerimiseks ja kontrolliprotseduurideks – raamatupidamiskohustuslase raamatupidamise sise-eeskirjas
Allüksuse spetsiifiliste tehingute kajastamine, detailsed reeglid inventeerimiseks ja kontrolliprotseduurideks – allüksuse raamatupidamise sise-eeskirjas
Eve Marima

7. Finantsarvestuse korraldamine (I)
Rahandusministeeriumil tuleb koostada kolm erinevat raamatupidamisaruannet:
• riigi konsolideerimata raamatupidamisaruanne – konsolideerib RRKde
raamatupidamiskontode saldoandmikud rida-realt meetodil ja elimineerib
RRKde omavahelised nõuded, kohustused, tulud ja kulud (ainult RRKd);
Eve Marima

8. Finantsarvestuse korraldamine (II)
riigi konsolideeritud raamatupidamisaruanne - kuhu konsolideeritakse riigi
valitseva mõju all olevate AÕIde, SAde ja tütarettevõtete konsolideeritud
raamatupidamiskontode saldoandmikud rida –realt meetodil, elimineerides
konsolideeritavate üksuste omavahelised varad, kohustused, netovara, tulud ja
kulud (RRKd + AÕI, SA, ÄÜ (äriühingud));
Eve Marima

9. Finantsarvestuse korraldamine (III)
avaliku sektori raamatupidamisaruanne – konsolideerib kõikide riigi
konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste raamatupidamisaruanded, elimineerides
nende omavahelised varad, kohustused, netovara, tulud ja kulud (RRKd + AÕI,
SA, ÄÜ + KOVid).
Eve Marima

10. Riigi konsolideerimisgrupi üksused , kes peavad esitama aruandlust on
RRK asutused
Riigile kuuluvad äriühingud ja sihtasutused
AVÕI-d, AVÕI kuuluvad SA-d ja äriühingud
KOV-id ja KOV-le kuuluvad äriühingud ja SA-d
KOVide SA-dele kuuluvad äriühingud
Eve Marima

11. Kontoplaan www.fin.ee/index.php?id=7544
1- kontoliik, 2-kontoklass, 3-kontorühm, 4-kontogrupp, 5- kontogrupi alamgrupp, 6- konto
Eelarve klassifikaator
Kasutusjuhend
Nõutav- kohustuslik lisatunnus; *nõutav, märge nõutav puudumine tähendab reeglina keelatud;
TP tehingupartneri kood
TT tegevusala kood
A allika kood
R rahavoo kood
Eve Marima

12. Allika kood on nõutav Sihtfinantseerimisega seotud kontodele
Materiaalse põhivara grupis kapitalirendile võetud põhivaradele
Reservide arvel tehtavatele tehingutele
Lubatud ka muud juhtumid vajadusel
Näiteks allikas 27 on kasutusel ESF ( sotsiaalfondi tulude ja kulude kajastmisel)
Eve Marima

13. Rahavoo kood on nõutav Finantsinvesteeringud Laenud- ja liisingnõuded
Dividendinõuded ja- kohustused
Osalused konsolideerimisgrupi-ja sidusüksustes
Kinnisvarainvesteeringud, põhivara, bioloogiline vara
Laenu- ja sihtfinantseerimise kohustused
Eesmärk: rahavoo aruande, põhivara liikumise aruande automaatne koostamine
Eve Marima

14. Rahavoo koodid (R)
Kontodel, mis nõuavad rahavoo koodi, esitatakse aruandeaasta algsaldo koodiga 00
Aktivas, passivas ja bilansivälistel kontodel kasutatakse reeglina erinevaid R koode
Näiteks: Siiretele vastavad RV koodid R15 (üleandmine) ja R16 ( saamine)
Kood R23 ümberklassifitseerimine peavad aktiva ja passiva pooled võrduma
Eve Marima

15. Tehingupartneri kood ( TP )
Kolm esimest numbrit näitavad konsolideerimisgruppi (koodid algusega kuuluvad riigi konsolideerimise gruppi
Neljas number näitab üksuse liiki, sealhulgas tema kuulumist või mittekuulumist valitsussektorisse
Eve Marima

16. TP neljas number näitab
0- riigiraamatupidamiskohustuslased ja nende üksused
1- kohaliku omavalitsuse üksused ja nende allüksused
2- valitsussektorisse kuuluvad muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud
3- valitsussektorisse kuuluvad sihtasutused
4- tütarettevõtjad
5- valitsussektorisse mittekuuluvad avalik-õiguslikud juriidilised isikud ning valitseva mõju all olevad valitsussektorisse mittekuuluvad sihtasutused ja mittetulundusühingud
6- sidusettevõtjad
7- olulise mõju all olevad sihtasutused ja mittetulundusühingud
Eve Marima

17. TP on nõutav
Praktiliselt kõigil kontoplaani kontodel üksikute erisustega ( ei kasutata kassa kontol)
Avaliku sektori siseste varade, kohustuste, tulude ja kulude eristamine toimub tehingupartneri koodi alusel
Oluline saldoandmike konsolideerimisprotseduuride läbiviimisel
Eve Marima

18. Tegevusala koodid ( TT )
Kasutatakse pea-aegu kõikidel kulude ja tulude kontodel, saadud toetuste kontodel, põhivara soetuse kajastamisel
Toetavaid tegevusalasid ei esitata eraldi, vaid koos põhitegevusalaga
Tihti vastab ühele tegevusalale terve üksus
Antud toetuste tegevusalana näidatakse toetuse saaja tegevusala, mida toetatakse
Tegevusalade vastavust saldode võrdlemisel ei kontrollita
Eve Marima

19. Tegevusalade koodid ( TT )
COFOG - Classification of Functions of Government
TT kajastab riigi konsolideerimisgrupi üksuse poolt täidetavaid funktsioone
Ühe tehingu puhul mitme tegevusala esinemise korral jaotatakse tehing vastavalt, kui pole rahaliselt mõõdetav – vastavalt valdavamale tegevusalalae
Eve Marima

20. TT koodi valimine
TT koodi valimise printsiibid sätestatakse asutuse raamatupidamise sise-eeskirjaga
Näiteid:
Õiguskantsleri Kantselei kasutab kõikides tegevustes TT keskvalitsuse täidesaatvad ja seadusandlikud organid
Rahandusministeerium TT rahandus- ja fiskaalpoliitika
Eve Marima

21. Riigi raamatupidamises üldeeskirjaga kehtestatud olulisemad printsiibid
Tekkepõhise arvestuse tähtsustamine, maksutulude arvestus
Siirded RRK-de omavahelistes tehingutes
Finantsinvesteeringute kajastamine õiglases väärtuses
Osaluste kajastamine SA, MTÜ, tütar- ja sidusettevõttes
Põhivarade arvestus
Eve Marima

22. Kinnisvara investeeringute kajastamine
Riigi raamatupidamises üldeeskirjaga kehtestatud olulisemad printsiibid (2)
Kinnisvara investeeringute kajastamine
Bioloogiliste varade kajastamine
Rendiarvestus
Sihtfinantseerimise kajastamine
Eraldiste moodustamine
Eve Marima

23. Avaliku sektori sisesed majandustehingud -siirded
Avaliku sektori siseste varade, kohustuste, tulude ja kulude vastastikuseid
üleandmisi nimetatakse siireteks.
Eristamine, millise avaliku sektori asutusega majandustehing tehakse toimub tehingupartneri koodi (TP) alusel
Eve Marima

24. Siirded riigieelarvega näide
E-Riigikassa süsteemi kaudu RRK üksuse poolt väljamakstud summad- siirded eelarvest (tulu)
NÄIDE
RRK kulu kajastamine:
D tegevuskulud ( kontoliigid 4,5,6)
D Käibemaks (kulukonto ) või D sisendkäibemaks (103701)
K Võlad hankijatele toodete ja teenuste eest ( )
Eve Marima

25. Siirded eelarvega (järg)
Tasumine RRK eelarvest
D Võlad hankijatele ( )
K Siirded eelarvest ( , tulukonto)
Rahandusministeerium siirde maksepäeval
D siirded eelarvest ( , kulukonto)
K pank ( ) kui makse saaja ei ole RRK üksus
K laekumine siirded eelarvesse ( , tulukonto), kui makse saaja on RRK üksus
Eve Marima

26. Riigikinnisvara AS rendiarve
D TP , TT
D TP , TT
K TP
Tasumine riigikassa kaudu
D TP
K TP
Eve Marima

27. Siirded riigieelarvega (järg)
e-Riigikassa infosüsteemi kaudu RRK üksusele laekunud summad- siirded eelarvest (kulu)
Näide
RRK tulu kajastamine:
D Maksu-, lõivu või trahvi nõuded (kontogrupp 1020) või
D Nõuded müüdud teenuse või kauba eest (kontogrupp1030)
K Tegevustulud (kontorühm 3)
K KM (203001), kui tulu saaja on KM kohuslane
Eve Marima

28. Siirded riigieelarvega (järg)
Sularaha kassa olemasolu eeldab fikseeritud limiiti, inkasseerimise korda, dokumenteerimise, inventeerimise ja turvanõudeid;
Iseseisva pangakonto kasutamise loa korral ja toetuste ning omatulu kontode kasutamise korral kajastatakse raha jääki RRK bilansis, vajadusel sätestatakse raha jäägi kandmise kord e-Riigikassasse ja kajastamise kord riigieelarve täitmise aruandes (kord kvartalis kantakse kõik tehingud e-riigikassa aruandluse süsteemi)
Eve Marima

29. RRK üksuste asutamised, lõpetamised ja ümberkorraldused
Varade ja kohustuste saaja- võtab arvele nende bilansilises väärtuses üleandmise momendil, vahe siire (kontod 7x0010)
Varade ja kohustuste andja – bilansikontod nullitakse, vahe siire (kontod 7x 0010)
Aasta keskel- ka jooksvalt tulude ja kulude kontode saldod
Eve Marima

30. RKK üksuste lõpetamised ja ümberkorraldamised (2)
Kui saaja ei kuulu riigi koosseisu-
Bilansi kontod nullitakse - vahe antud sihtfinantseerimine (kontorühm 450)
mitterahaline sissemakse eraõigusliku juriidilise isiku aktsia-, osa- või sihtkapitali-
vahe finantsinvesteering (kontorühm 150)
Eve Marima

31. RKK üksuste vahelised siirded
Raha liikumisega- netosumma võetakse tekkepõhiselt arvele:
- nõudekontol (raha saaja)
- kohustuste kontol ( raha maksja)
- konto suletakse raha ülekande päeval;
E-riigikassas arvlevad RRK üksused riigikassa siseselt ( viitenumbrite põhiselt), pangatehinguid ei toimu.
Eve Marima

32. RRK üksuste vahelised siirded (2)
Mitterahaline siire võetakse arvele netosummas tekkepõhiselt siirdest saadud netotuluna (konto ) või netokuluna (konto )
Enne üleandmist toimub varade ja kohustuste hindamine vastavalt üldeeskirjale
Vara või kohustus antakse üle koos kõigi sellega seotud bilansisaldodega (soetusmaksumus, kulum jne.)
Üleandja ja vastuvõtja raamatupidamiskanded peavad sobima, tehingupartneri kood ja kuupäev samad.
Eve Marima

33. RRK üksuste vahelised siirded-näide (1)
RRK 1 annab RRK2-le üle järgmised varad ja kohustused:
Bilansiline väärtus Õiglane väärtus
RRK 1 bilanss
Nõuded
Maa
Kohustused
Eve Marima

34. RRK üksuste vahelised siirded –näide (2)
RRK1 viib läbi maa üleshindluse ja hindab alla nõuded;
Raamatupidamises tehakse järgmised kanded:
D Maa
K 2904XX Põhivara ümberhindlus
D Kulu ebatõen. laekuvatest
nõuetest
K Ebatõen. hinnatud nõuded
Eve Marima

35. RRK üksuste vahelised siirded –näide (3)
RRK1 raamatupidamises on kanded:
D Üksuste vahelised siirded 250
D Võlad hankijatele
K Nõuded ostjatele
K Maa
RRK 2 raamatupidamises on kanded
D Nõuded ostjatele
D Maa
K Võlad hankijatele
K Üksuste vahelised siirded 250
Eve Marima

36. Näide, täielikult amortiseerunud vara üleandmine
Õiguskantsleri Kantselei annab üle ja XXX Asenduskodu võtab vastu sõiduauto soetusmaksumusega , kulum
ÕK kanded üleandmisel
K R
D R
Kuna üleantavat väärtust ei ole, siis kannet konto ja xxx Asenduskodu TP-ga ei tehta
Eve Marima

37. Riigieelarve kassaline teenindamine
Eeskiri
Volitused, tegevused vastavalt volitustele
Broneeringud, virtuaalkontod
Selgitamata laekumised ja nende töötlemine
Aruandlus
Eve Marima

38. Riigikassa Eesmärk – riigi rahavoogude juhtimine
Riigikassa loodi , Riigikassa ülesanded on:
- Riigitulude kassaline teenindamine
- Riigiasutuste kassaline teenindamine
- Riigilaenude kassaline teenindamine
- Riigi vaba raha paigutamine.
Eve Marima

39. Riigikassa ( 2) Riigi raha haldamise põhimõtted ja kord on
kinnitatud Vabariigi Valitsuse määrusega, mis sätestab:
- riigile kuuluva raha ja väärtpaberite
paigutamise,
- sellega tehingute tegemise piirangud,
- finantsriskide juhtimise põhimõtted
Eve Marima

40. Riskide juhtimine
Likviidsusrisk - oht, et riigil ei ole piisaval hulgal likviidseid rahalisi vahendeid riigi finantskohustuste koheseks täitmiseks. Likviidsusriski juhtimiseks tuleb riigi rahalisi vahendeid paigutada väärtpaberitesse, millel on likviidne teisene turg, kus vajadusel oleks võimalik turuhinda mõjutamata teostada tehinguid kiiresti ja suurtes kogustes.
Valuutarisk - oht, et valuutakursside muutumine mõjutab riigi finantsvara- ja kohustuste väärtust. Finantsvara ja –kohustusi, mis on eurodes loetakse valuutariskivabaks.
Eve Marima

41. Riskide juhtimine
Intressirisk - oht, et intressimäärade muutumine mõjutab investeeringute ja nendelt saadava tulu väärtust ning finantskohustustega seotud kulude suurust. Krediidirisk - oht kahju tekkimiseks tehingu vastaspoole kohustuste mittekohesest täitmisest. Krediidiriski osaks on tehingurisk. Tehingurisk on oht, et vastaspoole esindajal ei ole tehingu sõlmimiseks volitust või tehingu vastaspool ei täida koheselt tehingust tulenevaid kohustusi
Eve Marima

42. Riigieelarve kassaline teenindamine
Toimub riigieelarvet teenindatavates pankades vastavalt sõlmitud lepingutele
Laekumised riigi eelarvesse ja väljamaksed toimuvad Riigikassa ühendkontsernikonto koosseisu kuuluvate arvelduskontode kaudu vastavalt riigieelarve kassalise teenindamise eeskirjale
Eve Marima

43. E- riigikassa
E-riigikassa võimaldab edastada riigi eelarve kassalise teenindamise eeskirjaga sätestatud korras finantsdokumente ( maksekorraldused) interneti vahendusel
Võimaldab saada ülevaateid eelarve täitmisest ja teisi aruandeid
Eve Marima

44. Väljamaksete broneerimine
Riigikassa teenindamisel olev asutus esitab broneeringu järgmise nädala väljamakseteks 2 tööpäeva enne nädala lõppu
Broneering esitatakse valuutade
lõikes
Broneeritud, kuid kasutamata jäänud rahalisi vahendid ei saa kasutada järgmises perioodis
Riigikassa kontrollib broneeritavate vahendite kasutamise õigust ( näiteks, kas omatulu on laekunud)
Eve Marima

45. Väljamaksetele piirangute seadmine riigikassas
Eelarve seadus lubab Rahandusministril piirata väljamaksete tegemist teavitades sellest Vabariigi Valitsust
Siis teostab Riigikassa väljamakseid järjekorras:
- töötasud ja töötasudega võrdsustatud maksed;
- riikliku pensionikindlustuse ja riikliku ravikindlustuse maksed;
Eve Marima

46. Väljamaksete järjekord piirangute korral
riigi sise- ning välisvõlaga seotud maksed;
EV välisesinduste kulud;
- väljamaksed füüsilistele isikutele ja toetused kohalikele omavalitsustele;
- asutuste lepingulistest kohustustest tulenevad maksed;
- muud broneeritud väljamaksed;
Eve Marima

47. Riigieelarve klassifikaatori kood
Maksekorraldusele märgitakse riigieelarve klassifikaatori kood, mis koosneb: - eelarveaasta numbrist - klassifikaatorist administratiivse jaotuse järgi ( viitab asutusele) - eelarve liik ( arvestuslik, kindlaksmääratud, ülekantav jne.) - eelarve konto ( artikkel, artikli grupp …) - eelarve objekt ( näiteks õppelaen SE000001) näide: SE
näitab asutust, 10- arvestuslikku kulu, 50- artiklit, ja SE on objekt
Eve Marima

48. Riigieelarve kassaline teenindamine
Riigi rahakott
Pangakaardi taotlemine
E-Riigikassa
Asutuste kontod E-riigikassas
Kontsernikontovälised arvelduskontod
Riigieelarve klassifikaatori kood
Rahandusministeeriumi pangakontod
Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri
Riigieelarve täitmise aruanne
Eve Marima