1. Troopiline tsirkulatsioon
Iseloomustab sesoonne muutlikkus, sõltuvalt ekvatoriaalse madalrõhuvööndi liikumisest põhja- ja lõunapoolkera vahel koos päikesega (ta esineb sellel poolkeral, kus parasjagu on suvi)

2. Passaadid
on püsivad mõõduka kiirusega (5-8 m/s) puhuvad idakaartetuuled, mis puhuvad mõlemal poolkeral lähistroopilise kõrgrõhuvööndi servast ekvaatori poole

4. Passaatide esinemine Põhjapoolkeral talvel 0-28°N
Põhjapoolkeral suvel 18-31°N
Lõunapoolkeral suvel 8-35°S
Lõunapoolkeral talvel 5-26°S

5. Passaatfront
On polaarfrondi pikendus ekvaatori poole, mis eraldab kaht erinevast keskusest pärit passaatide voolu

6. Läänetuuled troposfääri ülakihtides passaatide kohal
Antipassaadid
Läänetuuled troposfääri ülakihtides passaatide kohal

7. Ekvatoriaalne (troopiline) konvergentsivöönd (ITCZ)
Passaattuulte vahele jääv üleminekuvöönd, kus koonduvad õhuvoolud mõlemalt poolkeralt, esinevad nõrgad tuuled ja tõusvad õhuvoolud (15°N kuni 5°S)

9. Mussoon
Püsiv, sesoonselt muutuv õhuvoolude süsteem, mille korral talvel ja suvel on valdavate tuulte suunad vastupidised (suvel ookeanilt mandrile, talvel vastupidi). Põhjustatud mandri ja ookeani ebaühtlasest soojenemisest.

11. Õhuvoolud talvise ja suvise mussooniga

13. Mussoonide ala Aafrikas

14. Sademete anomaaliad Sahelis

15. Walkeri tsirkulatsioon
Õhutsirkulatsioon ekvatoriaalse konvergentsivööndi sees. Kõige võimsamad konvektsioonivoolud Lõuna-Ameerika, Aafrika ja Indoneesia kohal.

17. Atmosfääri ja ookeani vastasmõjud
Püsivad tuuled panevad ookeani pinnavee samas suunas liikuma. Nii tekivad hoovused. Hoovuste ringid ümber lähistroopilise maksimumi.

19. Ookeani front - sooja ja külma hoovuse kokkupuuteala (Golfi hoovus)

20. Upwelling (apvelling)
Jahedama süvavee pinnaletõus ookeani ranniku lähedal, kus tuul puhub piki rannikut või maismaalt merele

21. Ekmani spiraal

22. El Niño
Sooja pinnavee kuhjumine Vaikse ookeani troopiliste laiuste kesk-ja idaossa, põhjustades ebatavaliselt tugevaid sadusid ja üleujutusi

25. La Niña, detsember 1998
Keskmine, detsember 1993
El Niño, detsember 1997

27. Veepinna temperatuur Vaikses Ookeanis 31. mail 1988 (La Niña) ja 13
Veepinna temperatuur Vaikses Ookeanis 31. mail 1988 (La Niña) ja 13. mail 1992 (El Niño)

28. Lõunaostsillatsioonid
Vastasmärgilised õhurõhu anomaaliad Austraalia põhjaosa ja Vaikse ookeani lõunapoolkera troopiliste laiuste (Tahiti) vahel

32. Walkeri tsirkulatsioon El Niño korral

36. El Niño mõjutused
Lõuna-Ameerika läänerannikul, Ida-Aafrikas ja USA lõunaosas sademeterohke
Austraalias, Indoneesias, Lõuna-Aasias, Kesk-Ameerikas ja Lõuna-Aafrikas põuane
Põhja-Ameerikas soe talv
Atlandi ookeanil pole orkaane

38. ENSO indeks perioodil 1950-2010

39. Troopilised tsüklonid (orkaanid, taifuunid)
Võimsad keeristormid troopilistel laiustel (5-20°NS), mis põhjustavad suuri purustusi, vihmavalinguid ja üleujutusi

44. Troopilise tsükloni arengustaadiumid
Troopiline häiritus - tugevad äikesevihmad, nõrgad tuuled
Troopiline depressioon - tuul tugevneb 10-17m/s, kujuneb madalrõhkkond
Troopiline torm - järsk rõhu langus, tuule kiirus m/s
Orkaan - tuul tugevam kui 32 m/s

48. 2004. aasta suve tugevad orkaanid
Charley august (Kariibi merelt üle Jamaika ja Kuuba Florida idarannikule)
Frances 24. august – 5. september (Bahama, Florida)
Ivan september (Kariibi meri, Jamaika, Mehhiko laht, Alabama)

49. Orkaan Ivan septembris 2004

50. 2005. aasta suve tugevad orkaanid
Dennis juuli (Kariibi meri, Mehhiko laht, Florida)
Emily juuli (Kariibi meri, Yucatani ps., Mehhiko laht, Mehhiko idarannik)
Katrina august (Bahama saarestikust Mehhiko lahele ja USA lõunaosariikidesse)
Rita september (Bahama saared, Kuuba, Mehhiko laht, USA lõunarannik)
Wilma oktoober (Kariibi meri, Yucatani ps., Mehhiko laht, Florida)

51. Emily 20. juulil 2005

52. Katrina 25. augustil 2005

53. Katrina 27. augustil 2005

54. Katrina 29. augustil 2005

56. Atmosfääri tsirkulatsioon parasvöötmes
Domineerib läänevool, eriti troposfääri kõrgemates kihtides.
Seda häirib aktiivne tsüklonaalne tegevus

57. Tsüklonaalne tegevus
Tsüklonite ja antitsüklonite tekkimine, arenemine, edasiliikumine ja hääbumine.
Tsükloni läbimõõt km

60. Lainetsüklonite teooria
Loodi Bergeni koolkonna meteoroloogide (Vilhelm Bjerknes, Jakob Bjerknes, Halvor Solberg, Tor Bergeron) poolt I maailmasõja aastatel

61. Tsükloni arengustaadiumid
Lainestaadium
Noore tsükloni staadium
Oklusioonistaadium
Kõdustaadium

64. Tsüklonite liikumisteed Euroopas

66. Tsüklonite seeria

68. Antitsüklonite liikumisteed

72. Rossby lained

74. Barotroopne atmosfäär -
isobaarid asetsevad paralleelselt isotermidega, tuul puhub piki isotermi
Barokliinne atmosfäär -
isobaarid ja isotermid paiknevad omavahel nurga all, esineb külma või sooja advektsioon

76. Kolm õhuvoolu tsüklonis (konveieririhmad)
Soe õhuvool - saab alguse maapinna lähedalt soojast sektorist külma frondi eest. Õhk liigub lõunast põhja poole tõustes mööda sooja frondi pinda. Tekivad pilved. Kõrgemates õhukihtides pöördub see paremale, s.o. ida suunas

77. Kolm õhuvoolu tsüklonis (konveieririhmad)
Külm niiske õhuvool – sooja voolu all, liigub aeglaselt idast läände põhja pool madalrõhkkonna keset. On sunnitud tõusma selle naabruses. Moodustab koma-kujulise pilvemassiivi. Kõrgemal pöördub kirdesse.

78. Kolm õhuvoolu tsüklonis (konveieririhmad)
Kuiv õhuvool - laskub aeglaselt loode suunast külma frondi kohalt. Keerises kandub komakujulise pilve vahele

81. Erinevamõõtmelised keerised

86. Orutuul ja mäetuul

87. Katabaatiline tuul

88. Marseille’ piirkonnas mistral
Boora
Tugev külm ja puhanguline tuul, mis puhub madalateslt mägedelt suhteliselt sooja mere peale (Novorossiisk, Trieste).
Marseille’ piirkonnas mistral

89. Föön (chinook)

91. Kõrbetuuled (samuum)

92. Kõrbetuuled (samuum)

93. Äike kujutab endast tormi, mille korral esineb välku ja müristamist
Äike kujutab endast tormi, mille korral esineb välku ja müristamist. Lisaks on tolmutorme, paduvihma ja rahet. Tekib ühe rünksajupilve, nende kobara või frontaalse pilvevööndi poolt. Tekib siis, kui soe niiske õhk tõuseb labiilses atmosfääris. Põhjustajaks maapinna ebaühtlane soojenemine, reljeef või külm front.

94. Õhumassisisesed äikesed
Konvektiivsed – tekivad väga tugeva vertikaalse termilise gradiendi korral
Advektiivsed - tekivad suvel jahedas ja niiskes õhumassis, kui see on liikunud sooja aluspinna kohale (briiside korral)
Orograafilised - tekib labiilses õhumassis, kui õhk on sunnitud tõusma piki tuulepealset nõlva

95. Frontaalsed äikesed Külma või okludeerunud frondi korral
Võivad põhjustada tugevat rahet, paduvihma, tuulepuhanguid (pagisid), üleujutust, trombe

96. Äikese kolm staadiumit

97. Võimsa äikesepilve läbilõige

98. Äikesepilve alumine osa pagiga

99. Kattepilv pagifrondi kohal

100. Välk – sädelahendus pilvede või pilve ja maapinna vahel (20 %)
Välgukanali temperatuur 30000°C
Õhk soojeneb ja paisub plahvatuslikult – tekib lööklaine - müristamine
Heli levikiirus on 330 m/s
(3 sekundit kilomeetri läbimiseks)

101. Äikesepilve ehitus

104. Välgu liigid Joonvälk – üks välgukanal pilvedelt maale
Lintvälk – mitu rööbitist joonvälku
Põuavälk (pälk) – kauge välk, müristamist ei kuule
Keravälk – helendav kera, cm
Keevälk – koosneb väikestest tulekeradest, meenutab pärlikeed

105. Tornaado, tromb
Kiiresti ümber vertikaalse telje pöörlev õhukeeris, mille keskel on väga madal õhurõhk. Moodustab torukujulise tolmupilve.
Diameeter tavaliselt m,
Kestus mõni minut, liikumistee mõni km

111. Sünoptiline ilmaennustus
Meteoroloogilise informatsiooni kogumine jaamade võrgust. Maailma Meteoroloogia-organisatsioon (WMO)
Ilmakaartide koostamine
Sünoptilise olukorra analüüs
Sünoptilise olukorra prognoos
Ilma prognoos

112. Informatsiooni kogumine
Enam kui sünoptilist jaama
Sünoptilised vaatlusajad iga 3 tunni tagant, kell 00 kuni 21 GMT (UTC)
WMO keskus Genfis, ülemaailmsed andmekeskused Moskvas, Melbourne´is ja Washingtonis, regionaalsed keskused (Norrköping, Offenbach, Toulouse, Exeter)
Rahvuslikud ilmateenistused (EMHI)

113. Ilmaprognoosi meetodid
Samasuguse ilma ennustamine
Trendi meetod
Analoogide meetod
Kohalike märkide järgi ennustamine
Klimaatiline prognoos
Tõenäosuslik prognoos

125. Radaripilt

126. Numbriline ilmaennustus
Kasutatakse atmosfääri mudeleid
Koosnevad 6-8 hüdrodünaamika võrrandist
Lähtutakse olemasolevatest vaatlusandmetest ja arvutatakse ajas edasi

132. Sademete prognoos 12. veebruariks 2011 a. kell 13-19 GMT

134. Ilmaennustamise probleemid
Mudelid idealiseerivad atmosfääri
Mudelid hõlmavad piiratud ala
Vaatlusvõrk on ebapiisava tihedusega
Võrgu punktid km tagant, ei kirjelda väiksemamõõtmelisi nähtusi (kohalik äike)
Mudelid ei arvesta aluspinna kohalike iseärasustega
Juhuslike kõikumiste suur osakaal

135. Valik ilmalehekülgi internetis