1. Katrin Uurman katrin.uurman@ak.rapina.ee
Ilutaimede ajatamine
Katrin Uurman

2. Sihtrühm ja eesmärgid
Aianduse, haljastuse, maastikuehituse ja floristi eriala õpilased
Tutvustada Eestis enam-kasutatavate ilutaimede ajatamist

3. Mis on ajatamine?
Ajatamine on niisugune kasvatus-süsteem, mille abil võib saada õitsvaid taimi tunduvalt varem või ka hiljem nende tavalisest looduslikust õitsemisajast.

4. Mida on võimalik ajatada?
Sibulatega lilled (nt tulp, nartsiss, hüatsint, liilia jt).
Risoomidega lilled (nt maikelluke).
Dekoratiivsete õitega puittaimed (nt forsüütia, kirsipuu, õunapuu, ebaküdoonia, sirel, dauuria rododendron jt).

5. Tulbisibulate ajatamine
Avamaatingimustes on talvel madalad temperatuurid.
Loomulik talvekülm asendatakse hilissuvel ja sügisel kunstlikult loodud madala temperatuuriga.

6. Ajatamise edukus oleneb sibula suurusest (>3,5; keskmiselt 3,5
Ajatamise edukus oleneb sibula suurusest (>3,5; keskmiselt 3,5...4cm läbimõõduga).
Ajatuspinnaseks sobib kasvuturvas, mille optimaalne pH on 5, ,3.
Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja peenardel.
Optimaalne istutustihedus tk/m2

7. Ajatamiseks valitakse terved ja suured sibulad.
Istutamise eel eemaldatakse sibulakanna ümbert kest ja puhitakse nagu enne avamaale istutamist.
Sibulad on soovitav ajatamiseks jätta nii, et nende tipp jääb pärast istutust 1cm paksuse turba- või puhta liivakihiga kaetuks.

8. Sibulate paigutamine substraati.

9. Kasvuturba suhteline niiskus hoitakse pärast istutamist 60...70%.
Tähtis on see, et niiskusepuudus ajatamise ajal soodustab Ca puuduse teket.
Transpiratsiooni suurendav ventilatsioon kergendab taimedel Ca omastamist.
Kasta tuleks optimaalse pinnase-temperatuurini soojendatud veega, mille kloori sisaldus on alla 0,3g/l.

10. Õitele mõjub hästi, kui öö ja päeva õhutemperatuuride vahe on 3oC.
Ajatamisel on tähtis madal temperatuur, sest see soodustab Ca omastamist ja vähendab süsivesikute liigset kulutamist.
Õhuniiskus peab olema ajatuskasvuhoones %.
Ajatamiseks sobivad valged soekasvuhooned.
Eristatakse 9o ja 5o tulpe.

11. 9o ajatamine
Tulbisibulaid hoitakse kogu nädalase jahutusperioodi vältel kastidesse istutatult.
Sinna istutatakse sibulad pärast soojendusperioodi lõppu augustis ja septembris.

12. Kastidesse istutatud sibulate liiga tugeva arenemise takistamiseks tuleb jahtutusruumi temperatuur hoida 8...9oC, november I poolel 7oC, seejärel 5oC ja alates detsembrist 2oC.

13. Ajatamist soovitatakse alustada siis, kui sibulatele on tekkinud mõne cm pikkused võsud.
Enamasti on nädalase jahutusperioodi lõpuks võsud arenenud umbes 5cm pikkuseks.

14. Varajast ajatamist alustatakse esimesel nädalal 16oC ja jätkatakse 18
Varajast ajatamist alustatakse esimesel nädalal 16oC ja jätkatakse oC pinnase- ja õhutemperatuuril pimedas, milleks kasvuhoonesse toodud kastid kaetakse musta kilega.
Umbes 8 nädala pärast kile eemaldatakse.
Õite värvumise ajaks alandatakse temperatuur oC-ni.

15. Hilisemate partiide võsud on ajatamise alguseks juba pikaks kasvanud ja selletõttu ajatatakse neid kohe täisvalguses.

16. Ajatamise ajal on eriti tähtis kastmine ja seda eriti päikesepaistelistel päevadel.
Ajatamise pikkus sõltub sordist, ajatuseelsest sibulate prepareerimisest, ajatuse kuupäevast (päeva pikkus) ja ilmatikust (Päike kiirendab õitsele puhkemist).
Keskmine ajatusperioodi pikkus on varajasel ajatamisel umbes 4 ja hilisematel partiidel 2, nädalat.

17. 5o tulpide ajatamine Eelistada sibulaid läbimõõduga >3,8cm.
Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja soojendatavatel peenardel.
Neid tulpe on võimalik ajatada ka tehisvalgustusega ruumides ( luksi, 14 tundi).
Valgustamiseks kasutatakse 400W fütolampe, mis paigutatakse taimedest cm kõrgusele.

18. Esmalt tulbi sibulad jahutatakse reguleeritava temperatuuriga külmikus, kas kastides või perforeeritud polüetüleenkottides.
Jahutamise ajal haigustunnustega sibulad eemaldatakse.
Jahutusperioodi lõpul areneb tulbisibulast välja 1...7cm pikkune võsu.

19. Juured väljuvad sibulast jahutustemperatuurist kõrgemal temperatuuril pärast niisutamist.
Taolised sibulad istutatakse kohe pärast jahutusperioodi lõppu, sest nad juurduvad väga kiiresti.

20. Ajatamisel on eriti oluline õige temperatuuri hoidmine.
Varajasel ajatamisel, pärast istutamist peab mulla temperatuur olema oC ja õhutemperatuur oC.
Sellest madalam temperatuur pidurdab arenemist.
Kõrgema temperaturi puhul suureneb juure- ja sibulamädaniku leviku oht.

21. Alates kolmandast nädalast tõstetakse pinnasetemperatuur 16oC-ni ja õhutemperatuur 18oC-ni.
Juhul kui kasutatakse haigusvaba pinnast, ja sibulad on haigusvabad ning kui kanna ümbert on eemaldatud kestad ja sibulad puhitud, võib nad kohe paigutada pinnasetemperatuuri 16 oC ja õhutemperatuuri 18 oC.
Kui pinnasetemperatuur tõuseb üle 16oC, lülitatakse pinnaseküte välja ning õhutemperatuur alandatakse.

22. Hilisemal, alates detsembrist, istutamisel olukord lihtsustub: alustatakse 13oC pinnase- ja 15oC õhutemperatuuriga.
Neid temperatuure võib hoida ajatamise lõpuni.
5o-tulpe kastetakse, väetatakse ja kaitstakse ereda päikese eest nagu
9o-tulpe.
film

23. Ajatamise häired
Häired võivad olla tingitud etteantud prepareerimis- ja ajatusrežiimi rikkumisest.
Mittepuhkevate ja ebanormaalsete õite tekkimist põhjustab ka etüleengaas.
Etüleeni eritavad haiged sibulad. (Sibulate sorteerimine NB!)
Etüleeni eritamise tõttu ei tohi sibulate ruumis hoida puu- ja köögivilju, lõikelilli.

24. Ajatamise ajal võib esineda taimede ümberkukkumist
Ajatamise ajal võib esineda taimede ümberkukkumist. Õievarre alumine osa muutub pehmeks, klaasjaks ja murdub kergesti. Vältida tugevaid temperatuuri kõikumisi.
Kasvuhoonet on vaja korralikult varjutada ja ventileerida. Eriti tugevate päikesepaisteliste ilmade korral.

25. Tulbiõied lõigatakse, kui õiekatte värvus on juba hästi nähtav, kuid õis ei ole veel avanenud.
Darvinhübriidtulpide õied kogutakse siis, kui õiepung on pooleldi värvunud.
Õite lõikamisel jäetakse alles vähemalt üks, võimalusel kaks lehte. See soodustab sibulate arengut.

26. Pika lõikeõite veo korral, õied pärast kogumist sorteeritakse, kimbustatakse. Vette ei panda.
Lõikeõite kimbud pannakse paberisse.
Säilimist aitab pikendada 2oC-ne hoiuruumi temperatuur tunni jooksul.

27. Ajatatud, õiteta taimi hooldatakse kuni lehtede kuivamiseni.
Uue ajatuseni jõuavad kurnatud sibulad pärast aasta möödumist.

28. Nartsissisibulate ajatamine
Nartsiss vajab enne ajatust külmaperioodi läbimist, välja arvatud mõned tatsett-tüüpi sordid.
Sobivaks jahutustemperatuuriks on 7...9ºC, madalam temperatuur mõjutab õie kvaliteeti.
Õhuniiskus ei või olla üle 75%.

29. Jahutamine võib kesta 2...10 nädalat, pikema jahutusperioodi korral võivad hakata arenema juured.
Nartsissi juured peavad jääma ajatuskasti sisse, kasti põhja pannakse kile või paber.
Substraadiks kasutatakse turvast, mille pH on 6...6,5.

30. Substraadile võib lisada väetist, kui tahetakse saada sibulaid järelkasvatamiseks.
Substraadi paksus peab olema vähemalt cm, istutamisel peab sibula kanna ja kasti põhja vahele jääma 6...8cm.
Sibulad istutatakse üksteise kõrvale ja kaetakse cm puhta sõreda liivaga.

31. Peale istutamist tuleb kastid korralikult läbi kasta ja jälgida, et juurutamise ajal muld läbi ei kuiva.
Juurutusruumis pannakse kastid üksteise peale, millega kaasneb pinna ja energia kokkuhoid.
Istutusaeg sõltub planeeritud lõikeõite saamise ajast.

32. Ajatamise planeerimisel tuleb arvestada, et novembri ja detsembri ajatuseks ei sobi väikesed sibulad.
Suuremad sibulad annavad parema kvaliteediga õisi, väiksemate sibulate õied võivad sel ajal kuivada.
Sibulatel, mis on kahjustatud hahkhallitusest või kuivmädanikust, kuivavad lehetipud ja arenevad helepruunid laigud.

33. Taimed hakkavad õitsema 3...4 nädala pärast.
Kui taimed on juba cm pikkused, viiakse need valgustatud ruumi, mille temperatuur jääb vahemikku oC.
Taimed hakkavad õitsema nädala pärast.
Lõikeõisi võib koristada neljas staadiumis:
roheline õienupp,
väljaarenenud õienupp,
⅓ õienupust on värvunud,
õienupp poolenisti avatud.

34. Kõige levinum korjamise aeg on kolmas staadium.

35. Suurtootmises kasutatakse ka teist staadiumi, kui transportimisvõimalused on paremad.
Õievarred lõigatakse või murtakse ning õied viiakse külmkambrisse ja lastakse jahtuda ºC-ni.
Relatiivne õhuniiskus peab olema 90%.
Õisi säilitatakse kastides püstiasendis kuivalt.

36. Ajatatud ja õiteta taimi hooldatakse edasi 13oC juures lehtede täieliku kuivamiseni.
Sibulad koristatakse, puhastatakse ja sorteeritakse.
Sibulaid hoitakse kuivalt 17oC juures suve teise pooleni.
Augustis istutatakse sibulad avamaale.
Ajatamiskõlbulikeks kasvavad sibulad kolme aasta möödudes.

37. Maikellukese ajatamine
Ajatusperiood kestab nädalat, minimaalse valgustuse ( luksi) juures (kasvuhoone loomulik valgus talvel on umbes 1000 luksi).

38. Talve jooksul võib saada ühest kasvuhoonest 5...6 maikellukese ajatust.
1m2 võib ühe ajatusega saada
õisikuvart.

39. Risoomide väljakaevamine toimub septembri lõpust oktoobri keskpaigani, kui surnud lehed on pungadelt kergesti eemaldatavad.
Liiga varajase üleskaevamise korral pole kasvupungad täielikult arenenud ja ei sobi säilitamiseks ning ajatamiseks.
Risoomide väljakaevamisel vältida juurte vigastamist.

40. Juurte puhastamist mullast ja nende sorteerimist on parem läbi viia mõõdukalt soojas ruumis.
Jälgida, et istutusmaterjal ei kuumeneks ega kuivaks. Vajadusel neid piserdatakse.

41. Õisiku pungad on veidi ümara kujuga.
Lehe pungad on väiksemad, peenemad, ning omavad teravamat tippu.
Välja valitakse terved õisikupungadega risoomid.

42. Soovitatav on jagada risoomid suuruse järgi:
suurteks (pungade läbimõõt 7...7,5mm, juure pikkus 15cm),
keskmisteks (6mm, 10cm),
väikesteks (<6mm, 10cm).
Sorteeritud risoomid pestakse, seotakse 25 kaupa kimpu, ning hoitakse 1,5...2 tundi toatemperatuuris vee all.

43. Ajatamiseks mõeldud pungad säilivad ajatamiseni 2...5oC juures.
Säilitusruumis ei tohi olla tõmbetuult ja liigniiskust ega kuivust.
Säilitusruumina võib kasutada keldrit.
Eelnevalt kaetakse tsementpõrand niiske sambla- või turbakihiga, et kaitsta juuri kuivamise eest.
Samblale asetatakse risoomid ühekihilisena pungad püsti ja juured allpool.

44. Risoomid kaetakse puhta liivakihiga, et vältida mädanike levikut ja risoomide läbikuivamist.
Liiva niisutatakse perioodiliselt.
Õitsvate maikellukeste saamiseks suve- ja sügiskuudel (kuni detsembri alguseni) säilitatakse ajatuspungi oC.
Taoliselt säilitatavaid ajatuspungasid nimetatakse jääpungadeks.
Neid ajatatakse järgmisel suvel või sügisel.

45. Ajatuseks sobiv õhu- ja pinnase-temperatuur on
jääpungadel oC,
varajasel (november) ajatamisel oC,
jaanuari teisest poolest 22oC,
alates veebruarist oC.
Kui õisiku kõige alumine õis hakkab avanema, alandatakse temperatuuri 16o-ni.
See karastab taimi ja parandab nende säilimist toatemperatuuridel.

46. Ajatusperioodi pikkus on
jääpungadel 21 päeva,
varajasel ajatamisel päeva,
alates jaanuarist päeva.
Varajaseks ajatuseks sobivad kõige paremini hästi valminud pungad.
Kõiki enne jaanuari teist poolt ajatatavaid pungi hoitakse juurtega enne ajatamist tundi oC vees. See lühendab ajatusperioodi päeva võrra ja parandab taimede arengut.

47. Ilma soojaveevannita arenevad lehtedeta taimed.
Kui vannitada jaanuari teisel poolel, siis arenevad tugevad lehed, mis takistavad õisikuvarte arengut.
Maikellukesele ei arene ajatamise käigus uusi juuri, selletõttu ei vaja ta väetamist.

48. Ajatuspinnasena võib kasutada liiva, liiva ja turba segu
Ajatuspinnasena võib kasutada liiva, liiva ja turba segu. Segule võib lisada ka saepuru.
Ajatamiseks kasutatakse 14cm sügavusi kaste või cm sügavusi potte.
Maikellukese risoomid istutatakse turbasse või saepurusse arvestusega ajatuspunga 1m2-le.

49. Ajatuspungad paigutatakse ridadena, surudes juured tihedalt substraati.
Seejärel kastetakse ning kaetakse pealt täiendavalt turba või samblaga, et hoida püsivat, ühtlast niiskust.

50. Et taimevarred kasvaksid võimalikult pikaks, hoitakse neid ajatamise esimesel poolel pimedas.
Pimenduskate eemaldatakse, kui tõusmed on cm pikkused ja õisikuvars nähtav.
Siis vähendatakse piserdamist, kuid endiselt tuleb jälgida, et pinnas oleks niiske.

51. Piserdamine lõpetatakse esimeste õite avanemise ajal.
Seejärel alandatakse temperatuuri mõne päevaga oC-ni.
Sel perioodil vajavad taimed tundi 5000 luksi valgust.
Maikellukese ajatusel ei moodustu uusi juuri, seega ei sobi risoom enam teistkordseks ajatuseks.

52. Kimpude kokkupanekuks kasutakse, kui õisikus on avanenud pooled õied, ning alumine neist on värvunud valgeks.
Maikellukese pikemaajaliseks säilimiseks, võetakse ta substraadist välja koos lehtede ja juurtega.
Valmis realiseerimiseks, sorteeritakse, seotakse kaupa kimpudesse, asetatakse õied ühele poole.

53. Et hoida aroomi, pakitakse õisikud paberisse.
Kimbud säilitavad värskuse päeva.
Pikemaks säilitamiseks tuleb kimbud ööseks paigutada jahedasse ruumi või külmikusse (4...5oC).

54. Õitsvate okste ajatamine
Pärast sügavpuhkuse lõppu võib lõigata ilupõõsastelt ja –puudelt oksi.
Asetades lõigatud oksad toatemperatuuril vette, arenevad neile kümnekonna päeva möödudes õied.
Sobilikud on liigid, mis õitsevad varakevadel.

55. Detsembrist või koguda dauuria rododendroni ja värdforsüütia oksi.

56. Alates jaanuarist läheb toatemperatuuridel kergesti õitsema laukapuu, kirsipuu, õunapuu.

57. Okste ajatamine õnnestub paremini, kui neid lõigata sula ilmaga.
Lõikamisel kasutada oksakääre või teravat nuga.
Pärast okste siseruumidesse toomid, tuleb teha uus ristilõige ja ka pikilõige.
Uued lõiked tehakse vees.
Oksad asetatakse sooja (mitte kuuma) vette.

58. Oksad asetatakse jahedasse ja valgesse ruumi.
Kõrgetel temperatuuridel avanevad pungad liiga kiiresti.
Vältida otsest päikest.
Vett tuleb vahetada korda nädalas.
Pikemaajaliseks säilimiseks võib vette lisada lõikelillede toitelahust.

59. Keskmiselt kulub okste ajatamiseks
1...3 nädalat – forsüütia jt varaõitsevad põõsad,
4 nädalat – õuna-, pirni-, ploomi- ja kirsipuu,
5 nädalat – sirel.
Pärast õite ilmumist võib oksad paigutada päikesepaistelisse kohta.
Õitsvad oksad säilivad kauem, kui neid hoida eemal küttekehadest ja ööseks paigutada jahedamasse ruumi.

60. Milliste liikide oksi on veel võimalik ajatada?
Uurida:
Milliste liikide oksi on veel võimalik ajatada?
Kuidas toimub lillesibulate vees ajatamine?

61. Tänan tähelepanu eest!